Surma registreerimine ja matused

surma registreerimine ja matused

Surmajuhtumi puhul kodus tuleb:
1. Kutsuda arst surma fikseerima. Arst väljastab surmatunnistuse.(tööajal perearst või töövälisel ajal kiirabi)
2. Tellida surnutransport või transportida oma vahenditega lähimasse surnukuuri kuni lahkunu matmiseni . (Urnimatuse puhul on võimalik lahkunu viia otse tuhastamisele mitte krematooriumisse ning urnis jälle koju tuua kuni matusetallituseni.)
Leinajal endal tuleb muretseda surmatunnistus ja valmis vaadata hauaplats, ülejäänu eest kannab soovi korral hoolt juba matusebüroo. Surma registreerimine ja matused
Surm tuleb registreerida 3 päeva jooksul.

Kes saab surma registreerida?

• abikaasa
• sugulane
• hõimlane
• lahkunuga koos elanud isik

Surma registreerivad perekonnaseisuasutused:

• maavalitsus maakonnakeskuses
• valla- või linnavalitsus kohalikus omavalitsuses
• Tallinnas Harju Maavalitsus või Tallinna Perekonnaseisuamet

Surma registreerimiseks esitatakse:

• arstlik surmatõend või kohtuotsus surma fakti tuvastamise või surnuks tunnistamise kohta
• surnu isikut tõendav dokument

Surma registreerimisel koostatakse surmaakt ja väljastatakse surmatunnistus.

Välisriigis registreeritud surma kandmiseks rahvastikuregistrisse esitatakse tõlgitud ja legaliseeritud või tunnistusega (apostille) kinnitatud dokumendid perekonnaseisuasutusele.
Surmaakti alusel väljastatakse surmatunnistus. Surma registreerimine ja matused

Matused

Matusetalitus on viimane koht, kus saab lahkunuga hüvasti jätta.
Inimese viimasele teekonnale saatmine võib toimuda mitmel erineval moel. Sõltuvalt inimese tõekspidamistest ja lähtudes kadunu soovidest võib valida kahe põhilise matmisviisi vahel:

Kirstumatus
Tuhastamismatus ehk Urnimatus

Urnimatuseid saab pidada mitmel erineval viisil.

1. Lahkunu ärasaatmine kas kodus või leinaruumis vm. Peale tseremooniat transporditakse lahkunu mitte krematooriumisse vaid tuhastamisele ning rahvas läheb peielauda. Matmine toimub siis kas ainult oma perega või kutsutakse ka tseremoonia läbiviija.
Reeglina seisavad urnid natuke aega kodudes, eriti kui kurb sündmus on aset leidnud talvel, et lõputseremoonia pidada siis suvel.
2. Urnimatus ainult kalmistul. Omaksed toimetavad kõik vajaliku tuhastamiseks. Hiljem peied.
3. Lahkunu on tuhastatud ning toodud urniga peiedele, kus toimub tseremoonia. Matus on hiljem.

Matused jagunevad kaheks: usutavade kohased ja ilmalikud matused.
Usutavade kohane matusetalitus võib toimuda nii pühakojas, kabelis kui haual. Sama kehtib ka tuhastamismatuse puhul.
Ilmalike matuste erinevus usutavade kohasest seisneb vaid selles, et matusetalitust ei vii läbi vaimulik.
Eestis on seni olnud eelistatumad usutavadekohased hauamatused. Samas on viimastel aastatel kasvanud oluliselt ka urnimatuste arv. Seda on ühelt poolt mõjutanud matmiskohtade vähesuse probleem kalmistutel, teiselt poolt lahkunu oma soov saada tuhastatuks.

allikas eesti.ee

Matusepärgade saatmine matusetele või ärasaatmisele

Tallinnas ja Harjumaal on selle teenusele spetsialiseerunud  FloristJakobson + 372 53423572  Kirstumatusele on sobilikud nii traditsionaalsed kuuseoksa äärisega pärjad, kui ka täislilledest pärjad

Urnimatusele ja muul viisil ärasaatmis tseremooniale on sobilikud täislilledest pärjad.

Telli või saada matuspärgi Tallinnas ja Harjumaal  matuseparg.ee

Surma registreerimine ja matusedMatusepärg täislilledest

Üha enam populaarsemaks  saav mudel. Lilled on kinnitatud ümmargusele  oaasisele . Pärja diameeter  alates 50cm. Kompaktsuse tõttu  sobib nii hauamatusele, urnimatusele või muul viisil ärasaatmis tseremooniale. 

Galerii

Surma registreerimine ja matusedMatusepärg kuuseokstega

Meie kultuuris traditsionaalne matusepärg. Kuuseoksad  kinnitatud metallrõnga külge. Lilled asetatud märja oaasise sisse. Diameeter alates 60 cm. Sobib eriti tavamatuse puhul perede ja kollektiivide poolt.

Galerii

surma registreerimine ja matused